Asumi sari

Ulmekirjanduse suurmeistri ISAAC ASIMOVI (1920-1992) kõige õnnestunum ja tuntum teos on nn Asumi-sari. Esialgu oli teos mõeldud triloogiana, millesse kuulusid „Asum”, „Asum ja Impeerium” ning „Teine Asum”. Lugejate ja kirjastajate pealekäimisel kirjutas autor veel neli Asumi-sarja romaani: „Asumi äär”, „Asum ja Maa”, „Enne Asumit” ja „Edasi, Asum”. Kaks esimest kujutavad endast ajaliselt klassikalise triloogia järgesid, samal ajal kui kaks viimast eelnevad tegevustikult viiele mainitud Asumi-sarja romaanile.

Kirjastus Eesti Raamat annab käesoleval aastal välja kogu Asumi-sarja ühtse kujunduse ja formaadiga raamatutena. Sarja seitse raamatut mahuvad kenasse karpi, raamatu selgadest moodustub pilt:

ASUM
272 lk

See oli tohutu Impeerium, mis ulatus üle miljonite maailmade võimsa kaksikspiraali Galaktika ühest harust teiseni. Ka tema langus oli tohutu — ja pikaajaline, sest tal oli pikk tee minna.

Ta oli lagunenud sajandeid, enne kui üks mees sai tõeliselt teadlikuks sellest lagunemisest. See mees oli Hari Seldon, mees, kelles pesitses ainus loovusesäde, mis oli keset seda vohavat laostumist veel alles jäänud. Tema arendas ja viis kõrgeima tipuni psühhoajalooteaduse.

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jutustab oma nn klassikalise Asumi triloogia esimeses raamatus elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

ASUM JA IMPEERIUM
272 lk

Kuigi väike ja näiliselt nõrk, suudab Esimene Asum oma teadusliku ülemvõimu abil alistada ümberkaudsed barbariseerunud planeedid ja anarhistlikud sõjapealikud, kes olid lahku löönud hukkuvast Impeeriumist. Nüüd tuleb Asumil end kaitsta Impeeriumi ja selle viimase tugeva kindrali, andeka ja salakavala Bei Riose rünnakute eest.

Raamatu teises osas astub Asumi vastu välja üksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kellel on võime ümber kujundada inimtundeid ja pöörata inimeste meeli. Ta muudab oma ägedaimadki vaenlased jäägitult andunud teenriteks. Armeed ei saa ega taha temaga võidelda. Kas ta alistab Esimese Asumi ja nurjab Seldoni projekt?

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumi-siseste konfliktide kirjeldamist.

TEINE ASUM
256 lk

Lootes säästa Galaktikat kolmekümne tuhande aasta pikkusest viletsuse ja anarhia ajajärgust, rajas Hari Seldon kaks teadlaste kolooniat, mida nimetas asumiteks. Sihiteadlikult suunas ta need Galaktika vastasäärtesse. Esimene Asum rajati täiesti avalikult. Teise olemasolu, mida nimetati Teiseks Asumiks, vaikiti maha.

Kui Muul on alistanud Esimese Asumi, on jäänud vaid salapärane Teine Asum, kõigi otsingute sihtmärk. Muul peab selle leidma, et lõplikult vallutada Galaktika. Need ustavad, kes on alates Esimesest Asumist alles, peavad selle leidma hoopis teisel põhjusel. Aga kus see asub? Vastata ei oska keegi.

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jutustab oma raamatusarja kolmandas osas salapärase Teise Asumi otsimisest, alguses Muula ja seejärel Esimese Asumi poolt.

ASUMI ÄÄR
416 lk

Esimese Asumi sünnist on möödas nelisada üheksakümmend kaheksa aastat. Ta on oma tugevuse tipus, valmis lööma Teist. Kuid üks mees ei nõustu kõike näivat tõe pähe võtma. See on Esimese Asumi Nõunik Golan Trevize, kes vastupidiselt üldsusele ei usu, et Teine Asum on hävitatud. Ta koguni kardab, et saladuslikul Teisel Asumil on loodava Teise Galaktikaimpeeriumi suhtes võimutaotlus. Et takistada Trevize’i oma kahtlusi külvamast, pagendab Terminuse Linnapea ta Trantorile, Esimese Galaktikaimpeeriumi hüljatud pealinna. Noor Trevize saab endale reisikaaslaseks Terminuse Ülikooli muinasajaloo professori Janov Pelorati, kes loodab leida Trantorilt tõendeid inimsoo algplaneedi asukoha kohta. Tema usk Maa olemasollu on niisama suur kui Trevize’i veendumus, et Teist Asumit polegi hävitatud. Tõde, mis mõlemale selgub, on kummalisem, kui asjaosalised oleksid osanud oodata.

Raamat jätkab Asumi triloogiat, mis koosneb kolmest osast: “Asum”, “Asum ja Impeerium” ja “Teine Asum”.

ASUM JA MAA
464 lk

„Asumi ääre” viimastest sündmustest on möödunud vaevalt millisekund ja endine Esimese Asumi Nõunik Golan Trevize saab aukartust äratava ülesande otsustada Galaktika edasise arengu üle. Heites kõrvale Galaktikaimpeeriumi anarhia, mis rajanes Esimese Asumi tehnoloogial, nagu ka Teise Asumi vaimsusel põhineva Impeeriumi oma, otsustab Trevize Gaia kasuks. Planeet Gaia on superorganism, rahvaste psüühiline konföderatsioon, mis leiab oma jõu vaimsest ühtsusest. Sulanud inimkonnaga ühte, saab sellest ülisuperorganism, mis pühendub üldisele hüvangule ja uue maailmade kompleksi asutamisele, millele Trevize paneb nimeks Galaxia.

Kuid Trevize’il on kahtlused: milline instinktiivne jõud on tema otsuse taga? Kas see on seotud müstilise maailmaga, mille nimi on Maaja mis varjab end selle maailma muistsete aegade hämaruses? Trevize peab leidma vastuse. Avastades, et Galaktika Trantori Raamatukogus puuduvad salapärasel kombel igasugused viited Maale, asub ta „kadunud” planeeti otsima. Ta siirdub koos kaaslastega, ajaloolase Janov Pelorati ja ilusa Gaia naise Blissiga ühest Keelatud maailmast teise, sattudes julgele ja ohtudest tulvil eksirännakule, millest sõltub Impeeriumi - ja inimkonna enda - saatus.

ENNE ASUMIT
416 lk

On Galaktika Ajastu 12 020. aasta. Cleon I, viimane Galaktika Imperaator Entuni dünastiast, istub murelikult oma troonil. Trantoris, Gallaktikaimpeeriumi suures paljukuplilises planeetlinnas, on loodud ennenägematult keerulise tehnoloogia ja kultuuriga tsivilisatsioon. Ometi teab Cleon, et on neid, kes tahavad näha tema kukutamist – neid, keda ta võiks hävitada, kui ainult oskaks näha tulevikku.

Hari Seldon on tulnud Trantorile tutvustama oma tööd psühhoajaloo, tähelepanuväärse ennustusteooria kohta. Noor välismaailmlasest matemaatik ei oska aimatagi, et on juba enda ning kogu inimkonna saatusele pitseri vajutanud. Nimelt on Haril prohvetlik võim, mis teeb temast Impeeriumis kõige nõutavama isiku - mehe, kelle käes on tuleviku võti. Seda apokalüptilist võimu tuntakse igavesti kui Asumit.

Isaac Asimovi populaarse Asumi-sarja eellugu „Enne Asumit” jutustab noore prohvetliku matemaatiku Hari Seldoni värbamisest Impeeriumi ja inimkonna teenistusse ning tema pingutustest leida õige tee.

EDASI, ASUM
448 lk

Samal ajal kui Hari Seldon püüab täiustada oma psühhoajaloo revolutsioonilist teooriat ning tagada inimkonnale koht tähtede keskel, vangub suur Galaktikaimpeerium apokalüptilise kokkuvarisemise veerel. Meeletusse keerisesse haaratud Seldon ja kõik tema lähedased osutuvad etturiteks võimumängus. See, kes kontrollib Seldonit, kontrollib ka psühhoajalugu – ning koos sellega Galaktika tulevikku. Inimkonna teenimise viimases võitluses peab Hari Seldon mingil viisil päästma oma elutöö vastaste haardest ja leidma sellele tõelised pärijad. Tema otsing algab ta enda pojatütrest Wandast ja Teise Asumi unistusest.

Ulmekirjanduse suurmeistri Isaac Asimovi (1920-1992) populaarse Asumi-sarja viimane teos, mis ilmus 1993. aastal juba postuumselt. Koos romaaniga „Enne Asumit” moodustavad need kaks eelloo klassikalisele Asumi-triloogiale, mõlemas peategelaseks prohvetlik matemaatik Hari Seldon, kes viib romaanis „Edasi, Asum” lõpule oma elutöö psühhoajaloo alal, valmistades nõnda ette Teise Asumi loomist.