ABIELUS, SIISKI ÜKSI

„Abielu on ainus viis armastust pikendada. Armastus on nagu alkohol: kerge, lendlev ja põgus. Abielu, see on vesi: see on sügav, raske ja sama aeglane. Ning sel on mälu. Nagu veel. Kui õnnestub teha hea segu, alkoholist ja veest, on abielu tõeline pidu ja see kestab terve elu. Kui mitte...“
Kui Pierre tahab jääda pensionile ja veeta ülejäänud elupäevad oma naise kõrval nende ilusas majas Morbihani lahe ääres, ei ole tema naine Hélène sellega nõus. Ta ei taha näha mehes, keda ta on terve elu armastanud, vana meest. Algab uus elu. Kõike tuleb otsast alata. 
Autor jälgib ühe abielu keerdkäike ühtaegu erapooletu ja heatahtliku vaatlejana. Kuigi huumoriga vürtsitatud, pitsitab see romaan lugeja südant.