Obock, Labuan, Cabo Juby, Maffeking, Tannu Tõva... Eesti pääses õnneks kadunud riikide hulgast

Obock, Labuan, Cabo Juby, Maffeking, Tannu Tõva... Eesti pääses õnneks kadunud riikide hulgast

Meie maailm on ajas harukordselt muutuv. See ei ole täna see, mis eile ja homme see, mis täna, kui kasutada vürst Gabrieli mõttetarkust. Maakaarti ostes tuleb hoolikalt jälgida, kas see kujutab tõesti reaalsust ning samas võib kindel olla, et varsti enam ei kujuta. Viimati sündis uus riik – Lõuna-Sudaan – 2011. aastal, ent üheksakümnendail ei tasunud gloobust ega kaarti kindlasti soetada, sest Euroopa kujunes kiiresti ümber ning vastseid maid ilmus pildile mujalgi.

Isegi praegu, kui maailmakord paistab paigas olevat, toimuvad suuremad või väiksemad võnked: Venemaa liitis endaga Krimmi, Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline piir on muutunud...

Ent mis toimus veidi varem... Bjørn Berge, ametilt arhitekt, otsustas maailmale tutvustada minevikku läbi oma hobi – ta nimelt kollektsioneerib marke riikidest, mida enam kaardilt ei leia. Ehk siis läheb ta ajas tagasi 1840. aastani, mil Suurbritannias trükiti esimene mark, mida tuntakse nime all Penny Black. Võiks arvata, et Berge haare ei ole teab, mis lai, aga tegelikult... „Raamatus tuleb vaatluse alla vaid käputäis maid, mida enam ei eksisteeri,” kirjutab Berge eessõnas. „Materjali oleks palju rohkem, sest maailmas on võimul olnud üle tuhande valitsuse, kes on pidanud end nii tähtsaks, et on otsustanud välja lasta oma postmargid.”

Loe edasi Jaan Martinsoni raamatublogist