Vaikus ei ole Kelly Müüriseppa jaoks tühjus, vaid paik, kus lood alles koguvad kuju. Tema debüütromaan „Vaikuse piir“ viib lugeja Norra fjordide vahele – põhjamaise looduse aeglasesse, kuid pingest laetud ruumi, kus krimilugu ei ole eesmärk omaette, vaid võimalus rääkida inimeseks olemise varjatud kihtidest. Müürisepp ei kirjuta kiirete lahenduste ega valjude efektide nimel, vaid otsib tekstis seda vaevumärgatavat järelkaja, mis jääb lugejaga ka pärast viimast lehekülge.

Intervjuus räägib ta oma teekonnast kirjutamiseni, armastusest põhjamaise krimi vastu, Eldfjordeni sünnist ning sellest, miks vaikus, aeglus ja ausus on tema loomingus keskse tähtsusega. Juttu tuleb ka eeskujudest, joogast kui loovpraktikast ning sellest, millist lugejat ta oma lugudega otsib.

Intervjuud saab lugeda siin.