Triin Olvet

Raamat on tähelepanuväärselt hea ja samal ajal üks rusuvamaid, mida ma elus lugenud olen. Sellises kontsentratsioonis masendust ja õnnetust sellisel kujul ei ole ma võimeline rohkem taluma. Noil harvadel hetkedel, kui tuli meelde, et halloo, sa loed ju raamatut, aeg on sisse elamise asemel välja elada, suutsid kopsud korraks normaalselt tööle hakata. Ma tõesti ei tea, kuidas Piret Lemetti selle tõlkimise üle elas, aga ta elas – ja tulemus on oivaline.

Loe edasi